Olen üritanud neist aru saada, kellele sügisene aeg ja üldse kargem aeg ei meeldi, aga kuidagi on mul raske neid mõista. Sest nad lihtsalt jäävad paljust ilma, millest nad jälle aru ei saa või ei taha aru saada. Kuid minu arust on kõik aastaajad ühtemoodi imelised aastaajad. Ja ega minu fotograafiahuvi ei taheta mõista, kuid samas olen mõistnud, et neisse tuleb suhtuda nagu sügistuulde, mis keerutab minu ümber ja siis kaob. Sügis on juba seetõttu huvitav aeg, mil me saame märgata mitmesuguseid imelisi hetki: mõni leiab lehtede vahel seeni või otsib lehtede värvide maagilisi hetki, mida loodus meile parajasti loob, pakkudes igal aastal erineva meeleoluga sügistoone ja andes meile võimalusi leida just neid hetki, mis ei jäta kedagi ükskõikseks.
